Soomaa Rahvuspark

Tutvustus:

1993 aastal rajatud Soomaa rahvuspark on  suuruselt teine rahvuspark Eestis. Pärnu ja Viljandimaa piiril paiknev Soomaa on oma suurte, inimtegevusest pea puutumatute rabade ja looduslikes sängides jõgedega üheks Eesti looduse pärliks. Soomaa piirkonda jääb lisaks rahvuspargile hulgaliselt kultuuriloolisi väärtusi: Suure-Kõpu mõis, Tori hobusekasvatus ja Kurgja talumuuseum, mille seovad ühtseks tervikuks piirkonna ettevõtete eripalgelised ja aastaajale sobivad loodusturismiteenused. Omal käel matkajatele on Soomaa rahvuspargis ja selle lähipiirkonnas Kurgjast Viljandi ja Pärnuni kokku üle 50 erineva külastajale suunatud RMK puhkerajatise, mis avatud igaühele. ( Vaata täpsemalt: www.soomaa.ee )

 

 

Viis aastaaega:

Soomaa oma eriilmelise maastiku, rabade, jõeluhtade ja luidetega on uus ja ootamatu igal aastaajal. Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajani öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Kui hommikul sängist tõustes jalad vette sulpsasid, siis öeldi ennevanasti: “Näe, külaline toas!“. Suurvee aegu on maastik ligipääsetav peamiselt kanuu, kajaki või haabjaga, pakkudes vaateid aladele, kuhu muidu pääseb vaid talvel lume ja jääga. Jõed ja jõeäärsed luhaheinamaad koos soometsadega on säilitanud oma loodusliku ilme ja ürgsuse. Nii võib suurveeaegu vaikselt jõel liueldes näha loomi ja linde, kes muidu metsasügavuses või jõeäärsete puude varjus suvel inimsilmale märkamatuks jäävad.

Kevadine suurvesi tõuseb vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned paigast. Jõed ja nende tulvad on Soomaal aidanud kaasa mitmete traditsioonide kujunemisele ja püsimisele. Üheks ilmekamaks neist on ürgne ühepuupaat ehk haabjas, mille valmistamise oskus on säilinud tänini. Endistel aegadel valmistuti varakevadiseks suurveeks aegsasti - leiba küpsetati mitu tegu, puuriidad köideti aedade külge, viljakirstud tõsteti pukkidele ning põrandatele pandi risti lauad ja löödi need nii kinni, et võimalik vee tõus neid paigast ei viiks - kõrge veeseis püsis vahel paar nädalat. Soomaal on eluhoonedki ehitatud teisiti, kui mujal eestis – eesuksega jõe suunas, sest sealt tulid külalised ja sedapidi mindi ka viimsele teekonnale.

Tegevus:

SOOMAA, KUI MATKA JA PUHKUSE SIHTKOHT on atraktiivne igale loodusesõbrale.

Rahvuspargi territoorium on aastaringselt avatud kõigile ja pakub läbi oma looduskeskkonna ning siia rajatud avalike külastusobjektide ja piirkonna ettevõtete teenuste erinevaid võimalusi puhkuseks ja matkadeks. Rahvuspargis matkates ja siia puhkust planeerides palume külastajatel järgida häid tavasid ja tutvuda Soomaa võimaluste ja piirangutega rahvuspargi kodulehel: www.soomaa.ee

Rahvuspargi külastajale pakuvad teenuseid järgnevad ettevõtjad:

MATKAKORRALDUS ja GIIDITEENUS: 

Jõematkad.ee

Soomaa.com

Seiklevabaks.ee

Tori.ee

Veelaager.ee

Junsi.ee

Loodusmatkad.ee

Pystkojamatkad.com

Kanuumaa.eu

 

Kohvik Arturi juures

Sookolli Söögituba (tellimisel)

Kodukõrts

Energia talu (tellimisel)

Klaara-Manni Puhketalu (tellimisel)

Põnka Puhketalu (tellimisel)

Vanaõue Puhkekeskus (tellimisel)

Vana Postimaja Suure-Jaanis (tellimisel)

Kuidas saab Pärnust Soomaale:

Pärnust autoga sõites tuleb 44 kilomeetri kaugusel asuvasse külastuskeskusse jõudmiseks kõigepealt Torisse ja seejärel võtta suund Jõesuu peale. Jõesuust viitavad teemärgid ca 50 m peale asulapiiri paremale, 15 kilomeetri kaugusel asuvale Soomaa külastuskeskusele.

Pärnust saab Soomaale ühistranspordiga kaks korda päevas:

Pärnu - Riisa - Pärnu (Tori vald)  liin nr: 339

Riisa  - Pärnu - Riisa liin nr: 339